Laur Uudam: tänapäeva värdjas

Õhtulehe arvamustoimetuses kribab oma igapäevaseid tähemärke kokku keegi Laur Uudam. Pildi järgi vaadates mingi hipi pigem või siis äärmisel juhul 80ndatesse kinni jäänud kunagine edevhing-peoloom.

Aga see sitt, mis tema sõrmede alt voolab ja ajalehe veergudel trükimustaks saab, on roppus ruudus. No lugege ükskõik millist tema kirjutatud suuremat või lühemat jupikest. Minu jaoks on täiesti käsitlematu, kuidas ühte inimesesse nii palju vihkamist ära mahub. Kõik on tema jaoks halvasti ja alati on keegi süüdi. Üldiselt on süüdlased kas riigiisad (vargad ja mahhinaatorid, kes peaksid tegelikult alampalga eest tööd tegema), riigiametnikud (vargad ja südametud laiskvorstid, kes saavad miljoneid palka, kuid peaksid saama alampalka) või jõukad inimesed (vargad, kes lasevad tavalise inimese seljas liugu ning kelle varandus koosneb lihtsalt inimeselt varastatud rahast).

Ühesõnaga: klassiviha.

See ei saa ju nii olla, et üks inimene kirjutab lihtsalt päevast-päeva ja aastast-aastasse selliseid lookesi, olles ise leebe lillelaps. See vihkamine peab tal ikka südamest tulema. Ta ongi selline rõve hingesittujast viriseja, kellele miski ei sobi ja kõik on valesti. Nagu vastik vanamutt bussis, kes valjuhäälselt hädaldab ja kõigi tuju ära rikub.

Kuna Uudam on toimetaja, siis ta mitte ainult ei kirjuta ise vaid leiab ka teisi, kes tema eest virisemise ja sõimamise lugusid kirjutaks. Õhtulehe kommentaarium on ju üks suur hala sellest, kui halb meil on. Isegi poni Pino on sellesse sängi loksunud. Aga Uudami kõige säravam leid on soome marginaal, end ajakirjanikuks nimetav Sami Lotila. Aga millegipärast on nii, et eestlastest lugejad solvuvad vaid selle Lotila pläga peale, Uudam vahutab aga juba aastaid täpselt sama teksti, kuid kõik peavad seda normaalseks.

Järgneb ametlik avaldus:

Mina, Laas Liss, ei pea Laur Uudamit normaalseks ning nõuan tema kohest vallandamist.


Pange sinna toimetajaks keegi, kellest tolku on. Kes näiteks inimestele meelelahutust pakub või pulli teeb. Näiteks kuldvara Priit Aimla. Või vana joodik ja ment Kirill Teiter. Või natuke noorem Veiko Märka. Kujundage õhtulehe kolumnidest vabariigi parim huumorirubriik, sellest saaks õhtulehe suurim (tegelikult ainus) panus Eesti kultuuriloo arengusse.