Kapist väljas!

Lugesin hommikul seda va Tarandi intervjuud EPList, taustaks tuli telekast Tarand hommikuTV-st.... No vähemalt üks asi on selge: Tarand kaldub sotsiks (EPL: Tarand: sotsidega mitteühinemine on väga vähetõenäoline). Enne valimisi ei julgenud ta selliseid avaldusi teha mitte, rääkis midagi sellest, et läheb ja vaatab, kelle liivakasti pissima hakkab. Nüüd siis said sajad tuhanded oma kapi-sotsi valitud ja kõik on kindlasti väga õnnelikud selle üle. Või siis mitte.

Tarandi sotsiks hakkamine on seda naljakam, et mingid analüsaatorid arvavad, et ta tõmbas hääled ära Reformilt ja ehk ka IRL-ilt (eriti selle "....ja ResPublica" poolelt). Parempoolsetelt igatahes. Nüüd aga selgus, et hoopis sots sai valitud. Nagu ärkaksid hommikul üles pärast raju kõrvalhüpet ja avastad, et olid mingile naiselikule mehele hoopis persse pannud.

Nii et veelkord soovin õnne kõigile Tarandi valijatele, te valisite täiusliku pardi, populismiharjal kõlkuja, kes usinalt varjas oma vaateid ja esines vaid populistlike, sisepoliitiliste ninig eurovalimistesse mittepuutuvate loosungitega (võtame parteidelt kogu raha ära, muudame valimiskorda jms).

Mul ei ole Indrek Tarandi kui inimese vastu mitte midagi, pigem on tänuväärne kuulata tema teravaid torkamisi ning kuulata selget argumenteeritud juttu. Kuid pärast valimisi on mul temast kahju. Ka tema puhul kehtib selge füüsikaseadus: mida kõrgemale kivi viskad, seda suurema hooga ja sügavamale ta porri kukub. Liiga kõrged ootused tähendavad liiga valusaid pettumusi. Kunagi pidi ju Toomepuu kõik tiblad Eestist välja peksma, siis Res Publica kogu maa uueks looma ning lõpuks ka TH ILves presidendina meid uutesse kõrgetesse sfääridesse rabama. Ansipi viisaastakuplaanidest ning majandustõusu mitteohverdamisest rääkimata.