Kes aias - kes aias?

Tänane EPL kurdab, et peotäis Paikuse lõpetanud värskeid politseinikke ei saa tööle: http://www.epl.ee/artikkel/470427.

Loomulikult on jama, et inimene on välja koolitatud ja siis ei leia tööd sel erialal. Konkureerivaid firmasid kah silmapiiril ei ole, kui just poodi turvameheks ei taha minna.

Aga sel lool on ka teine külg: kes on need, kes jäeti tööst ilma? See on kindel, et kursuse priimuseid tööta ei jäeta. Nüüd kerime aega tagasi sinnamaale, kui praegused lõpetajad sisse astusid: aasta siis oli 2007. Ma isegi ei viitsi hakata vanade Postimeeste hunnikust järgi vaatama, tean niigi, et sel aastal oli meeletu tööjõupuudus. Kõik said kohe ehitajaks, müüjaks, maakleriks, müügimeheks, kelleks iganes. Aga mingi seltskond otsustas minna politseinikuks õppima. Osa neist olid ideelised, teine osa aga kas proovis õnne või otsis oma kohta elus (ehitaja koht ei läinud). Kumb seltskond küll võis olla see, kes jäi nende 11 hulka, kellele töökohta ei jagunud? Ma arvan, et ideelistel oli rohkem motivatsiooni ja ka tarkust peakolu sees võrreldes lihtsalt elus koha otsijate (et mitte öelda luuseritega).

Niisiis, tegelikult jäi Eesti Vabariik ilma 11 politseinikust, kes oleksid olnud jobud, kes oleksid sind nussinud näkku tulekustuti ja helkuri eest, kes oleks olnud altid võtrma viiesajakat sulas, kes oleks varem või hiljem hakkama saanud häbiväärse lollusega. Õnneks jäid nad nüüd ukse taha, õnneks sai politsei valida, keda vastu võtta.

Loodetavasti jääb see võimalus neile ka edaspidi.