Avaldus

ERSP taasasutajate nimel,

Käesolevaga on mul volitused teatada avalikkusele, et põrunud ullikese Tiit Madissoni suu läbi ja väidetaval juhtimisel ERSP-d „taasloov“ seltskond on parimal juhul võltsprohvetid, tegelik ERSP taasasutamise protsess on käigus olnud hoopis teise, ka tegelikult Eesti-meelse kodanike grupi poolt.

Kõik Tiit Madissoni ja tema kamarilja poolt levitatavad avaldused ERSP taasasutamisest on läbinisti võltsid, valelikud ning mõeldud alatu provokatsioonina, et lüüa nuga selga Eesti vabariigi iseseisvuse tõsiseltvõetavusele iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva eel.

Teatavasti ei suutnud esimesel katsel EW kesta kauem kui kaks aastakümmet. See tärmin, õigemini selle ületamine on Moskva neostalinistliku kliki jaoks väga valuline. Seetõttu on juba varakult asutud süstemaatiliste strateegiliste infooperatsioonide väljatöötamise ja elluviimise juurde eesmärgiga diskrediteerida Eesti Vabariigi tõsiseltvõetavust Läänemaailma silmis, et aja jooksul kujuneks sobilik poliitilis-strateegiline pinnas Gruusia-laadse stsenaariumi elluviimiseks.

ERSP nime kasutamine neonatsliku organisatsiooni nimena delegitimiseerib maailma avalikkuse silmis oluliselt kogu meie taasiseseisvumise protsessi ning on seetõttu ülimalt ohtlik meie riiklusele.

Kutsun ERSP tegelike taasasutajaliikmete nimel Eesti inimestel mitte kaasa minema Madissoni provokatsioonidega ning aktiivselt eemale tõukama kõik selle täitanud bande katsed muutuda tõsiseltvõetavaks osaks Eesti avalikust ja poliitilisest maastikust.

ERSP tegelik taasasutamine on igikestev protsess, mis sai alguse oluliselt varem kui T.Madissoni kahtlane ettepanek teatavaks sai. ERSP taasasutamise protsessi eemärgiks on olla valmis reageerima kõigi võimalike vahenditega meie riiklust ähvardavatele ohtudele. Seni, kuni on Eesti riik, ei ole vaja ERSP organisatsioonina taasluua. Kuid me peame valmis olema selle loomiseks igal ajahetkel, kui meie riigi jätkuvus satub hädaohtu või on otsese rünnaku all. Seda valmidust kehastabki ERSP taasasutajaliikme staatus ja ERSP taasasutamise loodetavasti igikestev protsess.


Laas Liss
ERSP taasasutajaliige
menetlustoimkonna hääleõiguseta sekretär

Suvi

Seoses suve saabumisega tuleb ka puhkus.

Mis tähendab, et ma tegelen järgmistel päevadel kahe olulise asjaga, mis kütkestavad kõiki tõelisi eesti mehi nende suvepuhkuse ajal:

1. teen korteris remonti

2. teen äia juures heina

3. habet ei aja


Vot on elu! Vot on puhkus!


Aga kui mind aegajalt interneedus tabab, siis ma jälle ütlen midagi.

Jaanipäeva viktoriin

1. Mitu Tallinna linnavalitsuse stipendiumi laureaati osales edgarijaanidel?

2. Kas siit võib nuusutada korruptsioonipeeru või mitte?

Tegelt tahtsin öelda seda, et püha pauk, Innojairja, mis sa kurat keerutad! Astu ausalt parteisse ja mine ametlikult sinna palgaliseks! Süda läheb juba pahaks sellest silmakirjalikust "neutraalsest analüüsist", mis on sama palju neutraalne kuipalju Reformierakond on reforme läbi viinud.

Pearaha Edgari eest!

Seoses Eediku avaldusega, et ta osales samba sambal rahva seas, panen välja pearaha: igaüks, kes nägi Edgarit võidusamba avamisel, andku sellest teada ning ma annan teile kuldse raha.

Internet 2.1

Seoses innovatsiooniaasta ning osalusveebi mühisemisega meie ümber teen ratsionaliseerimisettepaneku. Pakun välja oma leiutise tarkadele arendamiseks (vabapatendiga, kasutage ja arendage seda mõtet! Kui kähhi hakkate selle pealt teenima, siis laske mulle kah füüri, küll firma leiab, mille kaudu lasta).

Ettepanek: kehtestada kogu veebile kasutaja-põhised filtrid.

Süsteem lihtne:

1. Hakates esmakordselt internetti kasutama, täidad kõigepealt IQ testi. IQ teatavasti vanusega ei muutu (ülikool lolli ei riku), seega ei pea seda testi kogu aeg üle tegema. Kui soovi on, siis loomulikult, keegi ei keela sul taas oma lolluses veenduda.

2. vastavalt testi tulemustele saad endale mingi filtreerimiskoodi, mis saab olema sinu internetitarbimise filtreerimise nullpunktiks.

3. Iga veebitekst saab omakorda mingi konkreetse filtreerimiskoodi. Loomulikult saab kõik sinu loodu meta-sildina kaasa sinu koefitsendi, sest tõenäoliselt lood sa oma IQle vastavat teksti, mis omakorda pakub huvi sinuga sarnase IQga inimestele, see kood jätab jälje maha ka igale veebile, mida külastad. Nii tekivad eri IQ tasemetega inimeste veebid

4. Igal kasutuskorral logid end veebi sisse ning näed ainult seda veebisisu, mis vastab sinu filtikoefitsendile ehk IQ-le või mida on külastanud eelkõige sinu filtreerimiskoodiga samas suurusjärgus koodi omavad kasutajad. Huvi korral saad loomulikult seda koefitsendi "akent" suurendada-vähendada ning enda koefitsenti muuta (teatud piirides), kuid ma arvan, et eriti seda viimast ei vaevu 95% kasutajatest tegema: sa tahad ikka lugeda ainult sellist kraami, mis on loodud sinu jaoks, muu on kas liiga tark või liiga loll.


Selle asja mõte on lihtne: veebi sisu korrastumine, ma näen seda, mida ma tahan näha. Loomulikult saab filtri teha õppimisvõimeliseks, lisamaks sinna võrdusesse veel su huvialad, keelelised ja geograafilised eelistused jne jms, aga vundamendiks oleks ikka IQ test.

Ma arvan, et sellise filtri kehtestamisega ma mõnikord piiluksin allapoole, natuke tihedamini ehk ülespoole, aga üldiselt haukaks mahlast keskteed, kus ma oma IQga olen. Ja ka kommerts-veebidele see süsteem meeldiks, saaksid nad ju reklaamiostjale pakkuda täpsemat sihtgruppi vastavalt IQle ja eelistele, kes mingit reklaami näeb.

Kuuldavasti mingid Tallinna noormehed on hakkama saanud sarnase uudistefiltriga. Kuid see on liiga kitsas, filtreerides vaid uudiseid ja vaid huvialade kaudu. Vaadake laiemalt, härrased!

In memoriam

Kuigi plogis üleeilsest asjast kirjutamine on nagu üle-eelmise tüdruksõbra käest keppiküsimine, ma siiski teeks seda. Eelkõige seetõttu, et selle üle-eilase looga on seotud üldisemad tendentsid.

Mulle kohutavalt meeldis Kiviräha lugu Ivan Orava surmast. Kui vahepeal vajus Ivan Orav natuke ära, muutus mõnikord isegi naljaks nalja tegemise pärast, siis nüüd tsusati ikka sajaga ära. Mulle meeldis selle loo juures kõige rohkem mitmekihilisus: loed läbi ja saad naerda, hakkad selle üle mõtlema ja saad veel rohkem naerda (mõni küll hakkab nutma, aga ka see on väga hea huumori tunnusmärk).

Aga ma ei tahtnud laskuda kirjanduskriitikasse. Ma isegi ei soovinud avaldada arvamust Kiviräha nupuka võtte üle anda võidusambale veel üks, hüperboolne tähendus. Eks kogu Ivan Orava mälestusteraamat oli sellist teravmeelsust triiki täis, nii et langes samasse auku.

Ma tahtsin hoopis rääkida kommentaaridest selle ja ka teiste Kiviräha kolumnide juures. See on täiesti uskumatu maailm. Ma ei oleks tõesti arvanudki, et eesti keeles oskab kirjutada nii palju huumorisoolika ja kriitilise mõtlemiseta inimesi. Tõsi küll, kunagi kaebas üks vene aktivist Ivan Orava ka pressinõukogusse kui solvava ja tasakaalustamata autori, aga seal naerdi see tibla loomulikult välja.

Ma mõnikord ei loe isegi lugu ennast lõpuni, vaatan vaid kommentaare. Väga kiiresti muutub asi täiesti juhitamatuks: sõimatakse laarlasi (kolhooside huku eest), siim kallast (kümme milli), keski ja savisaart (kõik maailma patud), reformi ja ansipit (kõik maailma patud). Lisaks veel Kivirähka, kes levitavat kas siis vastavalt vasak- või parempoolset ajupesu jne jms. Kui on aga jumala kolumn (minu lemmikud), siis sekkuvad veel mängu paadunud usklikud (karda jumalat!), paadunud ateistid (pange jumal põlema!), paadunud karvaste vestidega habemikud (kristlik jumal eestist välja, taara asemele!) ning vandenõuteoreetikud (judeokristlik rämps, kes on vangistanud vaba maailma!). Nalja rohkem kui kolumnis endas.

Aga, nagu ma ka oma ühes varasemas kirjutises arvasin, pean ma siiski jätkuvalt väga oluliseks kõigi selliste kommentaaride allesjätmist ning tsensuurivabadust. Läbi selle saan ma mitte vähem kui kord nädalas kinnitust sellele, et ikka imelisi inimesi elab me maal, neilt rääkimise platvormi äravõtmine ei muuda neid olematuks, pigem leiavad nad mingi muu kanali. Silmade kinnipigistamine ei muuda pilti kenamaks.

Päästke mind mu mõtete eest!

Ühtäkki tabasin end mõttelt, et mida tõeliselt halba on minu kui linnakodaniku jaoks juhtunud asjaolust, et Kesk ruulib Tallinnas. Ja mida sügavamale oma mõttekäikude sohu vajusin, seda vähem oli mul argumente keski ruulimise vastu. Huvitav, kas tuntud sekspervert ja pornopiltidega äritseja Innojairja jõudis samalaadsete mõttekäikudega Keski perselakkujate ridadesse?

Aga milles on mu mõtte idu? Tuleb lähtuda sellest, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne: tagada selle KOV piirkonna elanike heaolu, infrastruktuur, sotsiaalhoolekanne jm sotsiaalsed teenused. Vaata mis nurgast tahad, aga kesk on kõige sellega enam-vähem hakkama saanud. Oleks väga suur ülekohus väita, et keski valitsemise ajal on Tallinna avalik kord või teenused alla käinud, suisa vastupidi. Kusjuures väga suur osa selles on asjaolul, et kesk ei pea punnitama mingit kohalikku koalitsiooni, otsused saavad kohe ellu viidud ning ei pea jändama mingite tüütute kaasripatsite ning taustakeppijatega, kes tahavad sult võimu ära krabada või nõuavad mingeid poliitiliselt kasulikke aga linna seisukohalt kehvasid otsuseid. Ainsa partei ruulimise all on poliitiline kodurahu ning linnavalitsus saab tegelda põhiülesande ehk kodanike teenindamisega.

Loomulikult on keskil olnud väga palju kaudselt või otseselt kahtlasi otsuseid ja tehinguid, Harju tänava liumäest koolide mahamüümiseni, erinevatest detailplaneeringutest ning hangetest rääkimata. Kindlasti on seal olnud kümnete millide eest korruptsiooni. Aga kas ükski teine partei ei oleks teinud täpselt sedasama? No andke andeks, aga iga viimne kui Eesti partei, Iseseisvuspartei ja see vasakpoolne tiblapartei kaasaarvatud oleks pumba juurde sattununa asunud kõigepealt oma sõpru soosima. Kuid kuna kesk on võimul olnud juba nii pikalt, on süsteem paika loksunud, on tekkinud mingi kindlus ning ametnikud-poliitikud ei pea enam suuri summasid korraga kahmama. Nad teavad, et rahulikult edasi toimetades on pidev rahulik kassavoog tagatud ning ei peagi suuri tükke korraga krahmama. Kui pärast igasid valimisi oleks võimul uued inimesed, vot siis käiks ikka tõeline riigivargus võrreldes praegusega.

Loomulikult ei ole ma üldse mitte nõus keski võimu mitmete oluliste sammastega. Näiteks see linnameedia-värk. Sisuliselt on tegemist paraleelse meediasüsteemi loomisega, ühesuunalise kommunikatsiooni eesmärgil. Ühesuunaline ses mõttes, et linnavalitsust ei huvita kahepoolne kommunikatsioon ehk inimeste arvamus ega ka tagasisidega kahepoolne kommunikatsioon ehk linnakodanikelt saadud avaliku arvamuse põhjal viidaks ellu mingeid muudatusi. Mu sõber Raimond (kelle sünnipäeval ma hiljuti käisin) on kohati ka ajakirjanik ning ta rääkis, et vaatamata meeletule pressiteadete voole linnameediast on sealt meediast täiesti võimatu saada täiendavaid kommentaare või vastuseid muudele huvitavate küsimustele, kogu süsteem on üles ehitatud ühesuunaliseks.

Ja kindlasti on halb see, et nii linnameediat kui üldse kogu linna kasutab kesk ära oma üleriigiliseks poliitjamaks ning valituse tüngamiseks. See on vastik ja täiesti kohatu, linna rahaga teha üleriigilist kampaaniat.

Ärge saage must valesti aru, ma ei kalluta kedagi hääletama keski poolt. Ja ma ka ise ei hääleta kindlasti nende poolt kasvõi juba selle pärast, et siis sunniks mu kena kaasa Hilja mind diivanil magama. Kuid mu mõte on see: kui kesk ruulib, siis on teistest ülesõitmise hinnaga vähemalt linnakodanikul, keda ei huvita poliitika, tema teenused käes. Kas te tõesti arvate, et Keski kadudes ning näiteks sotside, IRLi ja Reformi koalitsiooni puhul ei tekiks mingeid kahtlaseid KOV raha kantimisi rikkurite kätte, linnaosalehtedes ei tehtaks poliitpropagandat või pukki ei pandaks oma Songisepp? Pigem laguneks pikka aega Keski poolt loodud tasakaal ning kõigepealt hakkaksid uued võimud linna arvelt mühinal omi taskuid täitma, siis alles mingit süsteemi ja tasakaalu looma. Koalitsiooni tingimustes on see aga oluliselt vaevalisem. Kannatajaks on aga tavaline linnakodanik, kes jääb illma koolide renoveerimisest, uutest lasteaedadest ning tänavaaukude lappimisest.